嘱s peitub ilu, v鮨u ja armastus
varjude eest me joosta ei saa
pimedus matmas on maad kui uduloor
t鋘avavalgustid n鋓tavad meile teed
kastem鋜jal murul istudes
vaikust on murdmas linnulaul
鲻s helendavad t鋒ed ja kuu
m鋜givad me koha taevalaotuse all.
pimesi proovides sdata sigarit
s鮪ad vaikusest v鮥mu v鮰avad
黵itavad 鰁lda midagi head
kuid huuled vaikivad m鮰ete taga