Autor Teema: Ultramelanhool  (Loetud 130473 korda)

Gusto

  • Vaikne Bob
  • *
  • Postitusi: 11
    • MSN Messenger - gustog@msn.com
    • Vaata kasutajat
    • E-post
Re: Hmm kogu selle Sakala ürituse lemmik oli minujaoks UM ba
« Vastus #45 : 30. Detsember, 2003, 13:33:47 »
Tsitaat: "francis"
Tsitaat: "Gusto"
Tsitaat: "Lenka"
Tsitaat: "Gusto"
heh, aga see oli the Doors, laulja oli Jim Morrison ja tramburiin oli ka Jimilt! või mulle ainult tundus nii?


Sulle ainult tundus nii.
Mina ei näe mingeid seoseid The Doorsiga, peale selle, et mõlemad head bändid ja lauljad pole kiilakad kännud. No kuulge....


eee...kiilakad kännud?!? kus on kiilakad kännud? UMis või ustes? oled sa mr.Morrisoni näind? aga äkki tõesti, mulle ainult tundus nii. :?:


Keegi pole öelnudki, et keegi ON kiilakas känd. Öeldi vaid, et kumbki solist POLE kiilakas känd.

A tõesti ma pean vist pea kõikidele neile oodidele, mis siin UM-ile lauldakse vastu vaidlema. Kitarrist oli ainuke vaatamisväärsus, sest tema "mine p**si!" oli lihtsalt ääretult koomiline, kui kitarrivõim läbi kärssas.

Ma ei tahagi nagu kellelegi oma maitset ja arvamust pähe sokutada, aga kas latt on siis kohe tõesti nii mada, et kui keegi haarab kitarri ja natuke käristab, siis kohe kõigil on lõuad märjad?


ma sain aru küll, et see neil ainus ühine asi Lenka arvates ongi aga mulle tõesti meenutas UMi laulja ja see stiil väga the Doorsi. kui sa küsid, kas kellelgi on siin millegi pärast "lõuad märjad", siis mida sa üldse kirjutad siukest, miks sa vaevad end nii madala tasemega, pealegi ei ole keegi selles rubriigist mingisugusest tasemest üleüldse midagi rääkinud!?! mida sa sokid francis?

blind

  • Kasutaja
  • ***
  • Postitusi: 179
    • MSN Messenger - drunkdriver@hot.ee
    • Vaata kasutajat
Ultramelanhool
« Vastus #46 : 30. Detsember, 2003, 13:57:17 »
No The Doorsist oli asi ikka väga kaugel!  :lol:
Teenage angst has paid off well, now I`m bored and old

francis

  • Jutulind
  • *****
  • Postitusi: 1448
  • Inconsiderate brute
    • MSN Messenger - joosepv@hotmail.com
    • Vaata kasutajat
Ultramelanhool
« Vastus #47 : 30. Detsember, 2003, 14:15:23 »
Ega eelneva jutu olemasolu puudumine ei tohi välistada järgnevat mõttekõiku.

Mul lihtsalt tekkis küsimus, et miks mulle tundub nõnda, et kui keegi võtab kitarri, mängib, tekstides on sõna surm või midagi, et siis kohe kõik on sillas.

Sest muusikal peab ka mingi tase olema, aga kui väidetakse, et viljeletakse pretensioonitut rokk-muusikat, siis olgugi, et esitaja kaebusi ei laula, võib mull ju endal kaebusi olla.

Ja kui UM-i liikmed on suured kriitikud, siis ehk võib ju neidki kritiseerida. Isiklikult ei maksa võtta minu lähenemist ja nägemust, et eesti kitarrirokk võib olla ükskõik kui halbe, et ta ikka oleks enamusele siinviibijatele meelepärane.

Ja tõesti, ehk laskusin nii madalale et esitasin madalamatele küsimuse :P :irooniline smilie:
Quiet submersion into Slowdive. Breath in, breath out, my oxygen, my lungs, my dreams, my haunt.

Artur

  • Külaline
Ultramelanhool
« Vastus #48 : 30. Detsember, 2003, 15:06:19 »
Ultramelanhoolist.

Ei tasu neid maha teha. Oli näha, et mehed on muusika kallal kõvasti vaeva näinud, andsid endast parima ja mängisid südamega. See on väga tähtis. Enamus bändidest jäljendab lihtsalt pimesi oma iidoleid...

Mis puutub intellektuaalsesse muusikasse, siis tegemist ühe kõige nõmedama terminiga üldse. Minu arvates. Et nagu mis mõttes intellektuaalne...

On bände, mille olemuses on esikohal draiv, tohutu draiv. Teised rõhuvad jälle (kas või tahtmatult) poeesiale, sellele, kuidas inimese südamesse tungida. Minu arvates olid UM-il mõlemad äärmused tasakaalus. Meloodiaarendused olid ka head. Progressiivsed.

Aga kõigele vaatamata ei tekkinud mul nii-öelda äratundmisrõõmu. Seda tunnet, et see ongi see õige. Seda maagilist. Seletamatut. Ei, ei - asi pole selles, et Ultramelanhool on alles noor ja arenemisruumi piisavalt. Selles on midagi muud... Võib-olla on mu muusikamaitse lihtsalt väheke teistsugune. Lihtsalt armastust mul nende vastu kunagi ei teki, aga kuulata suudan ainult selliseid muusikuid, keda tõeliselt armastan. Minu viga.

Gusto

  • Vaikne Bob
  • *
  • Postitusi: 11
    • MSN Messenger - gustog@msn.com
    • Vaata kasutajat
    • E-post
Ultramelanhool
« Vastus #49 : 30. Detsember, 2003, 15:39:33 »
Tsitaat: "francis"
Ega eelneva jutu olemasolu puudumine ei tohi välistada järgnevat mõttekõiku.

Mul lihtsalt tekkis küsimus, et miks mulle tundub nõnda, et kui keegi võtab kitarri, mängib, tekstides on sõna surm või midagi, et siis kohe kõik on sillas.

Sest muusikal peab ka mingi tase olema, aga kui väidetakse, et viljeletakse pretensioonitut rokk-muusikat, siis olgugi, et esitaja kaebusi ei laula, võib mull ju endal kaebusi olla.

Ja kui UM-i liikmed on suured kriitikud, siis ehk võib ju neidki kritiseerida. Isiklikult ei maksa võtta minu lähenemist ja nägemust, et eesti kitarrirokk võib olla ükskõik kui halbe, et ta ikka oleks enamusele siinviibijatele meelepärane.

Ja tõesti, ehk laskusin nii madalale et esitasin madalamatele küsimuse :P :irooniline smilie:


to francis coya,

seda, et ma ei olnud üleüldse UMist varem kuulnud ka enne, kui kontserdi algul neid tutvustati ja kuigi mulle ei meeldinud nende üritus, ühinen ma Arturiga, et nad tõesti hingest püüdsid ja ei vääri minu arvates seetõttu otsest mõnitamist, sellest, kuidas ja palju nad kedagi teist kritiseerinud on ei tea ma aga midagi ja ega ei huvita ka. sellest ma ei saa ikkagi aru, kuidas mulle ainukesena too õhta ullult tundus, et UMi laulja väga Morrison olla tahab. ma olen vist pime... ja see, kui mingi teemalised laulud kellelegi teisele meeldivad ei ole ju ometi sinu arutada ja pahaks panna, vähemalt mitte siin ma arvan.

küsimus francisele:
kas sul SPST üldse meeldib?

Koit

  • Paljusõnaline
  • ****
  • Postitusi: 272
    • Vaata kasutajat
UM
« Vastus #50 : 30. Detsember, 2003, 16:20:36 »
Ütleks siis kah midagi ja pigem francise toetuseks.

hea oli:
1) bänd on potentsiaaliga;
2) laulja oli karismaatiline (rubriigis "halb oli" toodud mööndustega);
3) bass ja klahvid olid väga head;

halb oli:
1) laulja "poos" oli talumatu(lt võlts);
2) tekstid olid pigem piinlikud või lihtsalt naljakad kui sügavamõttelised (sügavamõttelisus, süngus või "hämarus" oli aga ilmselt eesmärk); fraasid "orgasmieelne naeratus" ja "veri voodilinadel" mõjuvad hooplemisena,  a la "uks täiskasvanute maailma on minulgi lahti!"; kohanime "Vladivostok" kasutamine kahes loos, sh ühes neist samas lauses koos sõnadega "jumal " ja "orgasm", oli piinliku pateetika tipp;
3) lauljal oli küll hea häälematerjal, kuid halb tunnetus, kuidas seda kasutada (nt vaiksed-tundelised kohad ei kandnud üldse välja ja jõulistes kohtades pakkus "käredusega" veidi piinlikult üle);
4) trumm ja kitarr olid nõrgad;
5) üldmulje oli kobavalt koolibändilik "tahame olla doors ja uus vana luminal", puudus loomulikkus, siirus...

PS ma ei ole kunagi bändi teinud ega hakka ka tegema, sest olen läbinisti andetu:)

Andekatele aga edu ja paksu nahka!

Gusto

  • Vaikne Bob
  • *
  • Postitusi: 11
    • MSN Messenger - gustog@msn.com
    • Vaata kasutajat
    • E-post
Re: UM
« Vastus #51 : 30. Detsember, 2003, 16:26:29 »
Tsitaat: "Koit"
Ütleks siis kah midagi ja pigem francise toetuseks.

hea oli:
1) bänd on potentsiaaliga;
2) laulja oli karismaatiline (rubriigis "halb oli" toodud mööndustega);
3) bass ja klahvid olid väga head;

halb oli:
1) laulja "poos" oli talumatu(lt võlts);
2) tekstid olid pigem piinlikud või lihtsalt naljakad kui sügavamõttelised (sügavamõttelisus, süngus või "hämarus" oli aga ilmselt eesmärk); fraasid "orgasmieelne naeratus" ja "veri voodilinadel" mõjuvad hooplemisena,  a la "uks täiskasvanute maailma on minulgi lahti!"; kohanime "Vladivostok" kasutamine kahes loos, sh ühes neist samas lauses koos sõnadega "jumal " ja "orgasm", oli piinliku pateetika tipp;
3) lauljal oli küll hea häälematerjal, kuid halb tunnetus, kuidas seda kasutada (nt vaiksed-tundelised kohad ei kandnud üldse välja ja jõulistes kohtades pakkus "käredusega" veidi piinlikult üle);
4) trumm ja kitarr olid nõrgad;
5) üldmulje oli kobavalt koolibändilik "tahame olla doors ja uus vana luminal", puudus loomulikkus, siirus...

PS ma ei ole kunagi bändi teinud ega hakka ka tegema, sest olen läbinisti andetu:)

Andekatele aga edu ja paksu nahka!


ilus kritiseering. tõesti!
see, et sa oma jutus doorsi mainisid, kas vähemalt sulle tundus siis ka, et nad seda üritasid?`kuigi ma ei viici sellel teemal enam rääkida tahtsin lihtsalt teada. tundus siis?

aga kriitika oli norm. konkreetsem s.t. asjalikum, kui francise oma. tegelt.

Artur

  • Külaline
Ultramelanhool
« Vastus #52 : 30. Detsember, 2003, 16:29:44 »
Sõnu ei olnud tõesti eriti kuulda (sitt heli?), aga tahaksin teada, mis kuradi seos on ühel noorel eestlasel Vladivastoki linnaga. Ja et seda kaks korda järjest kasutati. Ja veel mõne Vene linnaga. Ei mäletagi täpselt.

francis

  • Jutulind
  • *****
  • Postitusi: 1448
  • Inconsiderate brute
    • MSN Messenger - joosepv@hotmail.com
    • Vaata kasutajat
Ultramelanhool
« Vastus #53 : 30. Detsember, 2003, 17:17:23 »
OK

Kuulsin ka esimest korda, kuid olin lugenud nende solisti suuri lubadusi ja hooplemist a la hoidke alt eesti rokk, UM tuleb. Ootasin liiga palju, ja ehk oma viga, et usun kellegi asjas sees oleva juttu, kes endast meeletult heal arvamusel on.

Kui algas esimene lugu, märkasin end mõttelt, et võib tunduda hea, kuigi skeptiline olin ikka, seoses eelneva lugemisega siitsamast foorumist, sest tõesti nende avalöök oli hea. Kuid edsi läks allamäge kui parematel vastlapäevadel, kus saan nii libe, et puudest mööda põigata ei saa.

Alustan algusest:

Laul(ja) - nõrk, ülbust täis ja enese üle nõnda rõõmus. Tahtis tulla ja jalaga ukse lahti lüüa, aga jalg jäi hoopis kipsplaati kinni. Hääl ei kandnud (oli meeletult tugev, kuid ei kandnud lugu ennast), õrnad kohad tundusid, kui elevant lõokesele pai tegemas... Viisipidamine polnud suurem asi, kuid kui tööd ja vaeva näha, siis saaks asja, kuid ainult teatud rütmil ja laulumaneeril. Sõnad olid julmalt muusikasse surutud, ja see lõhkus pea kõik lood. Meenub üks lugu, kus tundus, et kõik mängivad üksteisest mööda, ja laul lihtsalt tektias niigi segaduses pillimeestele veel rohkem meelehärmi. Ja see tamburiiniga vasturütmi/offbeati minek pole ka just kõige lahedam.

Vahel tundsin end ka tekstide pärast piinlikult. sest tõesti ei osand leida seost neil sümbolitel neis sõnades ja sel mikrofoni sööval lauljal.

Bass - hästi mängis va saadan, aga mina pole seda masti mees, kellele keerukad bassirütmid meele järgi oleks. Aga see pole etteheide, sest see on minu viga. Kuid bassimängija lavaline olek jättis soovida. Miks peab end üldse laval liigutama ja tõmblema, see küsimus vaevab mind. Ja ehk seetõttu leiangi shoegaze kõige meelepärasema muusikatest. Sest bassimängija niiväga tahtis ka end laulja eeskujul liigutada laval, kuid ei kukkund välja. Või see lihtsalt tundus mulle

Kitarr - mulle meeldis, sest see mees oli tõeline. Mulle meeldis tema suhtumine, eriti siis, kui läbi põles võim. Vahest olid liiga keerukad kombinatsioonid ja vahel tundus, et eksib lugudesse, kuid mind ei häirind see.

Sünt - hea mängija ja head meloodiad. See mulle meeldis. Mul pole midagi ette heita. Kõige ühtlasem esitus lavalolijatest tol hetkel.

Trumm - ei tea, kas vana Raoul (või kuidas see ka kirjutati) on kunagi trummi õppinud, sest tundus küll nii. Kuid annet on trummide taga sama palju kui mul. Ehk puudulikult. Olgogi, et oskusi küll kõvasti rohkem aga see ei aita, kui tiks seest on puudu. Mängis üle. Võttis liiga suuri ampse kuid My Bloody Valentine'i välja ei vedanud (ses mõttes, et trummid küll lonkavad, kuid rokivad siiski). ja üldse ülemängimine oli vist selle bändi kõige suurem viga ja sellega ka end jalga juba alguses tulistati.

Kas peab olema nii pingutatud, et olla pretensioonitu. Jumal küll minu arust mitte. Kõik oli kui kõht on kinni ja nägu punane. justkui ida-saksa naissportlased, kel kehad steroide täis ja habe kasvad kohtades, kus keegi ei oota. Just nii mul tundus, ja tõesti laulja võiks kõigepealt habeme kasvatada :) ja siis laulda sõnu, mis lihtsalt muidu ei kõla tõesed.

ja Gusto: milleks see name-calling? Pole ju seda vaja. Ja jah, mull tõesti nii väga meeldib Kul... ups... Sõpruse Puiestee.
Quiet submersion into Slowdive. Breath in, breath out, my oxygen, my lungs, my dreams, my haunt.

Lenka

  • Kasutaja
  • ***
  • Postitusi: 122
    • Vaata kasutajat
    • E-post
Ultramelanhool
« Vastus #54 : 30. Detsember, 2003, 18:27:12 »
Tsitaat: "francis"
OK

Kuulsin ka esimest korda, kuid olin lugenud nende solisti suuri lubadusi ja hooplemist a la hoidke alt eesti rokk, UM tuleb. Ootasin liiga palju, ja ehk oma viga, et usun kellegi asjas sees oleva juttu, kes endast meeletult heal arvamusel on.

Vahel tundsin end ka tekstide pärast piinlikult. sest tõesti ei osand leida seost neil sümbolitel neis sõnades ja sel mikrofoni sööval lauljal.

keegi ei oota. Just nii mul tundus, ja tõesti laulja võiks kõigepealt habeme kasvatada :) ja siis laulda sõnu, mis lihtsalt muidu ei kõla tõesed.

ja Gusto: milleks see name-calling? Pole ju seda vaja. Ja jah, mull tõesti nii väga meeldib Kul... ups... Sõpruse Puiestee.


Kas teil ei ole nii, et inimesed, kes ennast armastavad, annavad teilegi õiguse end armastada? Ma enda puhul olen küll märganud, et mind vahel ajavad närvi ennasttäis tüübid, kes laiavad. Aga just seetõttu, et ma ise endasse nii hästi ei suhtu ja ei luba seda sel juhul ka teistele. Pean seda sel juhul viisakuseks, tagasihoidlikkuseks või jumal teab veel, milliseks vooruseks.
Enesekindla käitumise peidus võib  olla ebakindlus. Ega pole lihtne suure hulga inimeste ees esineda....
Minu jaoks oli Ultramelanhooli märksõnaks Noorus. Ja ma nautisin seda täiel rinnal. Kuulake vahel noori luuletajaid....oi kui draagiline võib maailm olla ühe noore inimese meelest. See on ju romantiline.
Ja muide, olen kuulnud arvamusi, et SP tüübid liiga vanad, et selliseid  laulutekste kasutada.
Ka minu meelest on Ultramelanhool uus nähtus eesti rockmuusikas. Andke aega.
olen siin varem olnud

blind

  • Kasutaja
  • ***
  • Postitusi: 179
    • MSN Messenger - drunkdriver@hot.ee
    • Vaata kasutajat
Ultramelanhool
« Vastus #55 : 31. Detsember, 2003, 08:48:25 »
Tahaks tiba francisele vastu vaielda :oops:
Minumeelest ei liigutanud bassimees end vaid lavapildi pärast. Mulle tundus, et ta oli laval ainuke tüüp, kes seda tõeliselt nautis ja kes muusikasse sisse elas.
Palju igavam oleks vaadata ühe kohapeal seisavaid kurjade nägudega poisse :D
Head vana lõppu  ja uue algust kõigile! :wink:
Teenage angst has paid off well, now I`m bored and old

Artur

  • Külaline
Ultramelanhool
« Vastus #56 : 31. Detsember, 2003, 14:06:00 »
Mida te bassimehe kallal vingute? Las tõmbleb, kui tahab. See on ju tema. Laval peabki inimene tema ise olema. Kui hakata enda loomust kunstlikult muutma, läheb kõik persse.

Gusto

  • Vaikne Bob
  • *
  • Postitusi: 11
    • MSN Messenger - gustog@msn.com
    • Vaata kasutajat
    • E-post
Ultramelanhool
« Vastus #57 : 31. Detsember, 2003, 21:28:34 »
Tsitaat: "francis"
OK


ja Gusto: milleks see name-calling? Pole ju seda vaja. Ja jah, mull tõesti nii väga meeldib Kul... ups... Sõpruse Puiestee.



kottigi ei saand aru?!? meeldib siis või ei meeldi Kul... ups... vatha? aga ok name-callingut ei ole tõesti vaja, tahtsin lihtsalt et sa aru saaks et see sulle mõeldud oli!

G

misfit creep

  • Jutulind
  • *****
  • Postitusi: 964
  • indie boys are neurotic
    • MSN Messenger - misfitcreep@hotmail.com
    • Vaata kasutajat
    • http://misfitcreep.planet.ee/
    • E-post
Ultramelanhool
« Vastus #58 : 01. Jaanuar, 2004, 17:14:55 »
Tsitaat: "Artur"
Mida te bassimehe kallal vingute? Las tõmbleb, kui tahab. See on ju tema. Laval peabki inimene tema ise olema. Kui hakata enda loomust kunstlikult muutma, läheb kõik persse.


"and the wise men say we don't want to hear your voice" /radiohead/

kui hakata enda loomust kunstlikult muutma? kuidas? lased endale siirdada midagi juurde või ära? me ei saa muuta oma loomust. võime seda ainult pisut kontrollida.
but you sure surprised me when it ended and there wasn't any surprise twist. it was good. storys about handjobs always win contests.

jack

  • Vähese jutuga
  • **
  • Postitusi: 69
    • Vaata kasutajat
Ultramelanhool
« Vastus #59 : 02. Jaanuar, 2004, 01:08:38 »
ma ei pea vajalikuks mõne eelneva eeskujul um-i oluliselt dekonstrueerima hakata (a la võtame bändi juppideks, vaatame, mis hea, mis halb, arvutame pingsalt, koostame skaalad ja järeldame, kas osadest annab efektiivselt töötava terviku kokku lükata...) loomulikult on igaühel mingid oma skillid, aga bänd võib laval kõlada hästi ka siis, kui mitte ükski pillimees päris õigesti ei mängi : mingi spiritist ja draivist koosnev sümbioos võib tekitada palju jõulisemaid elamusi. ja just sellepärast mulle ultramelanhool meeldiski : ma ei väida sugugi, et nad pille mängida ei oska - pigem vastupidi - aga neil on olemas kõik tunnetuslikud eeldused oma oskuste rakendamiseks. minuarust olid need kõik üsna noored tüübid ja seega on neil veel piisavalt aega (näiteks aastaid) oma heli ja pillimänguskille arendada ja stuudiotes kogemusi koguda. aga minu jaoks põhiline - miski tunnetuslik framework, mida on võimalik edasi arendada ja originaalselt realiseerida - kostis sellelt kontserdilt kaugele (sellisest vaatepunktist pole absoluutselt oluline, kas mees kilistas paar korda valesti tamburiini või mitte. ta kaifis seda, seepärast tegi. ei saanud tegemata jätta). tuleb neile (nagu mõned eelnevadki öelnud) veel aega anda. selline suurem kontsertkogemus kulus kindlasti ära ja usun, et juba selle lõppedes olid nad palju paremad. lisaks sellele on mul tunne, et üle tüki aja on valmimas üks siinkandi omanäolisem frontmänn (ta peabki enesega rahul ja rõõmus ja kabareelik ja õel ja võrgutav ja pisut homolikki olema, muidu ei tulekski asjast midagi välja) ning bänd, kes on üsna suurepäraselt temale orienteeritud. ja kui mõni um-i tüüpidest seda loeb, siis küsiks ka teilt: kuidas enda arvates õnnestus? mulle meeldis. minuarust oli küll fain.
small blue absence