Autor Teema: Celticu sahtel  (Loetud 3453 korda)

Celtic

  • Vaikne Bob
  • *
  • Postitusi: 29
    • Vaata kasutajat
    • Paganakoda
    • E-post
Celticu sahtel
« : 08. August, 2006, 17:44:18 »
Huntide lugu

üks mees teadis rääkida lugu
ühte muinaste aegade juttu
mida kuulanud tema oma isalt
nõnda vesteti lugu nii visalt

oli aegade algusest alates
maha tiksunud sajandeid kolm
kui üks külamees õhtusel tunnil
läbi metsa jooksis olude sunnil

tuul jälitas pööreldes lehtedes
puud kägisesid õõvastust öös
mees põues kandis pisikest elu
üks lapsuke oli seal pelus

üle pimeduse kostmas vaid nutt
südantlõhestav valu mehe silmis
kui vaid jõuaksin läbi sest laanest
kui vaid terveks jääks minu aare

kuid saatusel plaanid on teised
ei tema tunne hirmu või armastust
mehe teele lükkas rabase lauka
suure suutäie seekord ta haukas

mees uppus seal pisarad silmil
last päästa ta üritas veel
kuid maimukese hommikutunnil
leidis hundikari näljasel sunnil

hommikuvalguses küladest rahvas
läks otsima meest ja ta last
kuid leidsid vaid räbaldund hilbud
õudust täis nüüd olid neil pilgud

hundirahvas on võtnud neilt lapse
nendega laantes nüüd tema jookseb
kuu poole ulub ja südames loodab
et saatus teda koju kord saadaks

Celtic

  • Vaikne Bob
  • *
  • Postitusi: 29
    • Vaata kasutajat
    • Paganakoda
    • E-post
Re: Celticu sahtel
« Vastus #1 : 09. August, 2006, 19:58:31 »
Vana pildiraam.

Aegade hammastest puretud südamed
põrmu on langenud ammu...
Üks poisike väike kes tundis üht tüdrukut
nende mälestus kestab kui kalju...

Tolmunud klaas mida puudutand pole
juba ammu ükski huvituv pilk...
Ajaloo hõlmades mälestus kaduv
see on ääretus ookeanis üksainus tilk...

Kes leiab ja olnusse kiindub
nähes mälestust kellegi elust
Korra peatudes kaheldes veidi kas tasub...
tules praksudes pildiraam nutab vaid valust

Celtic

  • Vaikne Bob
  • *
  • Postitusi: 29
    • Vaata kasutajat
    • Paganakoda
    • E-post
Re: Celticu sahtel
« Vastus #2 : 12. August, 2006, 22:45:29 »
järgnev lulla on inspireeritud Sõpruse Puiestee loost Krambid:

Deliirium       11.08.06

sinakas toon
värvub punaseks tasa
ääretus vaikuses
metamorfoos

sünkjate pilvede
tagune valgus
roiskunud maailmas
päevane doos

kopli alleedel
on's vaatepilt seegi
kusagil kaugel
võiks olla ju parem

kusagil eemal
seal kus on päike
ohates sisse
kurgus on kare

käsi väriseb
enam ei näegi
ja hea
sest maailma pole

on nali
mida usubki keegi
määrates ise
kes sünnib kes sureb

oo hullude narr
mõistad neid vaeseid
miks süstid
ei tunne sa elu

ka segastel
omad on reeglid
kaob kaugusse
suurlinna melu

nii istudes
kumbki me vaikselt
oma mõtetes
selgusel jõudes

nähes kõike
ja samas eimiskit
viimseid kordi
vastust südamelt nõudes

maf

  • Külaline
Re: Celticu sahtel
« Vastus #3 : 19. August, 2006, 04:04:55 »
viimane oli alguses jube paljulubav. aga. keskelt see rütmi ja riimivahetus ei läinud minu arvates kohe mitte. minu arvates.
iseenesest kiidaks tegelikult.

Celtic

  • Vaikne Bob
  • *
  • Postitusi: 29
    • Vaata kasutajat
    • Paganakoda
    • E-post
Re: Celticu sahtel
« Vastus #4 : 08. Oktoober, 2006, 01:42:47 »
OOD KAHELE
30.09.06

Oo päikesejumal miks jätsid mind üksi
su poole nüüd sirutund' on minu käed
Ja igavest truudust on hüüdmas mu huuled
mind kandma peavad sinu lõputud väed.

Oo taevane laotus miks lahkusid eile
mida tegema peaksin ma sinuta Kuu?
On maailmakõiksuses rebenend kangas
ning õmbluste asemel ulgumas tuul

Oo päikesejumal ja Kuu minu sõbrad
miks elu on teieta igav ja kõledavõitu
Maailm pudeneb kildudeks ei suuda ma hoida
kuis südames sopid on pisaraist täitund'

Celtic

  • Vaikne Bob
  • *
  • Postitusi: 29
    • Vaata kasutajat
    • Paganakoda
    • E-post
Re: Celticu sahtel
« Vastus #5 : 10. Oktoober, 2006, 22:09:09 »
Relatiivsusteooria      /29.09.06/

Vaata, ei igatse surma ma mitte
elada tahaks ja luua oma maailma
Teistele kleepida külge ma silte
vaadates teid nagu maalitud pilte.

Paljud on öelnud et roiskunud ammu
ühiskond meie ja elu siin ilmas
Tunnen et reeglitel' vastavalt käitun
minu arvelt üks hauaplats taaskord on täitund'

Vaata ma ütlen sul' elu on ilus
ära kuula siin vinguja mõttetut juttu
Tema tunnetus kinni on sitases peas
mida kannab ja teisi selle eest neab.

Kui maailm on selline nagu ta on
ning hinged ei teineteist tunne
Vaid hetkedel vahel me seisame paigal
võõraste mured kõik pühime vaibalt

Kus isa müüb poja ja naise ning auto
iga pudeli põhjas võib peituda õnn
Näe tänaval jutlustab mustas rüüs vana
mida kuradit tema meist jälle tahab

Jah maailm on selline nagu me näeme
ei parem ei halvem kui kõik meie ise
On mõttetu virin ja lapsik see halin
ei keegi meie eest meie elu ei vali.