Autor Teema: Postimees, 11.11.03: Uue aja laulud, mis aitavad...  (Loetud 4732 korda)

alar

  • Sõpruse Puiestee
  • Kasutaja
  • ***
  • Postitusi: 135
    • Vaata kasutajat
    • http://www.puiestee.ee
    • E-post
Postimees, 11.11.03: Uue aja laulud, mis aitavad...
« : 11. November, 2003, 09:29:39 »
Uue aja laulud, mis aitavad elada ja surra
Alvar Loog, kriitik


Sõpruse Puiestee on uus nimi eesti popmuusikas. Ometi jätkab debüütalbum «Mustale merele» paljuski sama rada, millel veel hiljuti käisid Metro Luminal ja Alumiinium, Sinu Sädelev Sõber.


Võrdlus on põhjendatud, sest vokalist Allan Vainola laulis varem nimetatud kollektiivides ning Mait Vaik mängis esimeses bassi. Lisaks musitseerisid Vainola ja Vaik koos Vennaskonnas, kirjutades aastate jooksul mitmed grupi parimad palad.

Kuuldes plaadilt juba ammusest tuntud helikeelt ja lüürikat, võib väita, et Sõpruse Puiestee ongi eelkõige Vaigu ja Vainola bänd. Kas see osutub neile alalise sissekirjutusega koduks või üksnes ühiselamutoaks, peab näitama aeg.

Rockmuusika subjekt ja helikeel on paljuski arhetüüpsed. Sõpruse Puiestee püüab oma esikplaadil vabaneda mõlemast ühekorraga. Nende muusikas puudub rockilik massiivsus, loobutud on trummidest ja kitarripblokkidest.

Lugude rütmistruktuuri jälgides jääb mulje, et akustiline kitarr ja süntesaator pole uuele grupile siiski mitte loomulik valik, vaid üksnes näiline alternatiiv rockile, millest keskikka jõudnud mehed on põhjendatult väsima hakanud.

         
Minimalistlik neorock

Sõpruse Puiesteel on kahtlemata õnnestunud leida oma sound. Paraku jääb mitmes palas toimumata dünaamiline dialoog muusika ja teksti vahel. Need asuvad selleks liiga ühel lainel, et lubada ootamatuid teemaarendusi ja juhuslikke kokkukõlasid, mis Metro Luminalis paljuski tänu Rainer Jancise isikule võimalikuks osutusid.

Aastate eest ka Vennaskonna äraproovitud minimalistlik elektrotaust annab Sõpruse Puiestee plaadil tulemuseks tiksuva ja piiksuva helipildi, tekitades rock-kultuuri jaoks võõra äraolekutunde. Kui see oli tegijate eesmärgiks, on pallile päris hästi pihta saadud.

Tumedad toonid

Uue grupi muusikaline käekiri võlub kuulajat oma lihtsuses, mis paraku albumi kui terviku puhul pisut iseenese vastu pöördub. Üldmuljet kipub raamima kerge monotoonsus. Seda võimendab vokalist Allan Vainola, kes siinkirjutaja kurvastuseks on võtnud üle kolleeg Tõnu Trubetsky retsiteeriva laulumaneeri.

Samas on Vainola tämber ja vokaalsed võimed sedasorti muusika ja tekstilise sõnumi edastamiseks otsekui loodud. Tema hääles puudub rockilik autoriteetsus ja pealetükkivus.

«Mustale merele» on ideaalne taustamuusika, mis võiks eriti tänuväärset kasutamist leida teatris ja filmis. Miski ei tõuse helipildis liigselt esile, tasast meloodiat saadavad hajusad sõnad, millele kuulaja peab andma ise sisu.

Pakkumata terviklikku pilti, räägib Sõpruse Puiestee pigem emotsionaalsetes pooltoonides, luues eelkõige meeleolu ja miljööd, mis on rõhutatult dekadentlik ja tume. Pea kõigis palades räägitakse teemadel, mida iseloomustavateks märksõnadeks sobivad: ilmaolek, lahkumine ja surm.

Samas kohtame üllatuseks ka sotsiaalseid poose, manitsevat jutlust ja irooniat. Viimast jagub nii muusikasse («Hüvasti Tallinn») kui tekstiridade vahele. Tarbimiskultuuri ja telemängude kõrval saavad oma osa kirgastunud visionäärid ja kristlus (või kui see pole iroonia, siis on see misjonitöö!).

Päris värskete palade kõrval sisaldab «Mustale merele» laule, mis on kui uued peatükid vanadele lugudele. Nii näiteks tuletab «Aknajuuli» meelde Vaigu ja Vainola kunagist popavantüüri «Disko» («ka kiirtee võis saada su koduks / hetk pudeneb silmist ja kaob»). «Lotovõit» viipab tagasi palale «Loss Taivalkoskis», mis oli nii Vennaskonna kui Alumiiniumi repertuaaris.

«Krambid» pärineks otsekui Metro Luminali aastatetaguselt kassettalbumilt «Ainult rottidele». Nimilugu jätkab Vennaskonna nostalgiamaigulisi ekskursse kultuuriloos.

Vahelduv enesekehtestus

Debüüt on isikupärane ja sümpaatne. Ometi torkab kuulamisel kõrva kohatine alaprodutseeritus. Võib julgelt väita, et kõik lood ei ole päris valmis. Perfektsusega harjunud kõrv kuuleb ajuti rütmist möödalaulmist, konarlikke riime ja kobavaid sõnaseadeid.

Allan Vainola ja Mait Vaigu uus ansambel täidab suure tühimiku eesti muusikas, mille on jätnud Vennaskonna devalveerumine ja Metro Luminali laialiminek. Loodan, et «Mustale merele» ei jää Sõpruse Puiestee viimaseks ega ka mitte parimaks plaadiks.




viide: http://www.postimees.ee/111103/esileht/kultuur/118712.php

martramones

  • Jutulind
  • *****
  • Postitusi: 722
    • Vaata kasutajat
    • E-post
Postimees, 11.11.03: Uue aja laulud, mis aitavad...
« Vastus #1 : 11. November, 2003, 10:16:34 »
Ee, Mait ei mänginud ju Metro Luminalis?
the future is unwritten

francis

  • Jutulind
  • *****
  • Postitusi: 1448
  • Inconsiderate brute
    • MSN Messenger - joosepv@hotmail.com
    • Vaata kasutajat
Postimees, 11.11.03: Uue aja laulud, mis aitavad...
« Vastus #2 : 11. November, 2003, 10:53:59 »
Kuidas siis ei mänginud.. või olen mina millestki nii valesti aru saanud, et näin enda meelest tark...
Quiet submersion into Slowdive. Breath in, breath out, my oxygen, my lungs, my dreams, my haunt.

alar

  • Sõpruse Puiestee
  • Kasutaja
  • ***
  • Postitusi: 135
    • Vaata kasutajat
    • http://www.puiestee.ee
    • E-post
Postimees, 11.11.03: Uue aja laulud, mis aitavad...
« Vastus #3 : 11. November, 2003, 10:55:15 »
Mait ei ole nimetatud kollektiivis kunagi ühtegi instrumenti mänginud :!:

martramones

  • Jutulind
  • *****
  • Postitusi: 722
    • Vaata kasutajat
    • E-post
Postimees, 11.11.03: Uue aja laulud, mis aitavad...
« Vastus #4 : 11. November, 2003, 10:58:34 »
Umm, samuti pole ju Metro Luminal laiali läind vaid jätkab tegevust. Tõsi küll - Jancise sooloprojektina rohkem.
the future is unwritten

Mait Vaik

  • Sõpruse Puiestee
  • Administraator
  • Jutulind
  • *****
  • Postitusi: 584
    • Vaata kasutajat
Postimees, 11.11.03: Uue aja laulud, mis aitavad...
« Vastus #5 : 11. November, 2003, 11:06:42 »
Tsitaat: "francis"
Kuidas siis ei mänginud.. või olen mina millestki nii valesti aru saanud, et näin enda meelest tark...


Internetis on levitatud juba aastaid valeinformatsiooni, et Luminalis mängisin ma bassi. Eeldati küllap, et kuna ma seda Vennaskonnas tegin siis ka Luminalis. Tegelikult mängis bassi Kalle Netta(n)(l)(perekonnanimi võib olla pisukese veaga). Vot nii. Luminalile kirjutasin ikka vaid tekste.
Rebastele ju meeldib kui neid kütitakse

francis

  • Jutulind
  • *****
  • Postitusi: 1448
  • Inconsiderate brute
    • MSN Messenger - joosepv@hotmail.com
    • Vaata kasutajat
Postimees, 11.11.03: Uue aja laulud, mis aitavad...
« Vastus #6 : 11. November, 2003, 11:13:30 »
siis olen süüdi segatusele kaasaaitamises, sest tõesti seda ei teadnud. Nüüd on koha targem tunne :P :)
Quiet submersion into Slowdive. Breath in, breath out, my oxygen, my lungs, my dreams, my haunt.