Autor Teema: .  (Loetud 1859 korda)

reebus

  • Kasutaja
  • ***
  • Postitusi: 171
    • Vaata kasutajat
    • E-post
.
« : 02. Jaanuar, 2004, 14:02:55 »
* * *

Taevas sõuavad vallatud pilved
Ning mina koos nendega – sees, peal ja kõrval
Armastan pilvi, nad on nii erinevad
Kord hellitades, kord pritsides välgunooli

Juhtub vahel, et unistan päikesest
Saaks tunda ta kiiri end põletamas
Kuid enne lõplikku hukatust
Tunnen, kuidas keegi nöörist mind sikutab

Seal teiselpool nööri on tüdruk
Keda armastan rohkem kui päikest
Kellele tähed taevast ma sülle veaksin
Kelle silmis öösel näe, on kullane kuu

Tema pärast pöördun seljaga vastu tuult
Ja langen tasa alla ta peale
Ning unustan hetkeks kõik muu (milleni püüdlen)
Tahtmata kuhugi jõuda, ma olen kohal

Kuid tüdruk mu all on hooliv
Nöör varsti ta käes lahti rullub
Taas ülespoole vean end, tuul paitamas nägu
Olen tuulelohe - see vist ongi mu saatus.
irrelevant, irresistant, intolerant