Autor Teema: Tekstid XX sajandi lapsed  (Loetud 4231 korda)

Mait Vaik

  • Sõpruse Puiestee
  • Administraator
  • Jutulind
  • *****
  • Postitusi: 584
    • Vaata kasutajat
Tekstid XX sajandi lapsed
« : 14. Juuni, 2005, 18:49:46 »
Tänud Slayle kes tekstid parandatud kujul saatis


1. XX SAJANDI LAPSED (DISKO-2)
Muusika: Sõpruse Puiestee
Tekst: Mait Vaik

oleme teel oma eelmisest sajandist autoga seisma mis jäi
ja keegi ei peatu meist keegi ei hooli teeperv koduks nii sai

on lõppenud kütus ja otsas on lootus tagaistmel on aegunud kaart
näidates teid mida enam ei ole ja tanklaid mis pühitud maalt

ära välju veel autost oota veel palun ümberringi on kivine kõrb
kui üldse on minna siis sihiks saab olla vaid kuumusest asfaldil värelev tõrv

su väsinud silmad ja näritud huuled kui ulatad veenides käe
siis anna üks rahusti palud - sest keegi seisma ei jää

on võidetud riike ja kaotatud sõdu on miljoneid tapetud maha
on miljoneid tähti mis leitud on taevast veel rohkem jääb taevaste taha

ja teleekraanilt näen elu ja sugu kuis alguse saanud on kõik
üks avastus tehtud on tänagi rohkem kuid sellest ei sõltund me sõit

ei tunnistand usku ei asutand looūe ja maailma paremaks teind
kes tegid kas tapeti või kui ei tapetud siis tapsid nad meid

sellel sajandil suren ja väikene lootus kusagil alles meil jääb
et sadade aastate pärast üks laps meid kunagi unenäos näeb


2. ÄRA PAHANDA
Muusika: Allan Vainola
Tekst: Alar Aigro, Alar Tammela, Mait Vaik

veel siin elan ja armastan
veel siin igatsen ootan ja loodan
palun ehk jõuan veel muutuda
seegi õhtu mul minna võib kaua
nädala lõppedes parkunud käed
hoiavad pudelit töömehed, näed
ja töökoja seinal postrite pealt
mu unistus kaasa ei võta mind sealt

kui tulen on pime
mu aknad kustunud pilk
tean ärkvel veel oled
nii tuttav see pilt
lastetoa uks on suletud unne
sa enam ei küsi mida ma tunnen

olen elanud armastanud ma
kurvastanud
iseenda pärast sinu pärast ahastanud ma
vasta mulle kallis
mis on minust saand
ja koju (kui) jõudes sa ära pahanda

veel siin elan ja armastan
veel siin igatsen ootan ja loodan
palun ehk jõuan veel muutuda
seegi õhtu mul minna võib kaua
on hilja, olen ajale jalus
ka surra ei taha kuid elu on valus
kõik lõppeb ja algab ja kordub siis taas
meist tühjuses porised jäljed on maas


3. KAOTAJA
Muusika ja tekst: Mait Vaik

on ruume millest iialgi ei pääse
ja seinu millest läbi me ei näe
on kaugusi mis on sama kauged
kui igavik või sirutaksid käe

olen vaid teel et kaotada end
olen vaid teel et salata
aeg on kaotatud asjade hind
kõigile kes uskusid mind

on öö ja jälle lahkumine
su kuklalt mõtteid enam ma ei loe
su liigutused, hingamine
on jäänud võõraks kõik mis oli soe

mu järel enam sa ei luura
mu pilgust sulle silmad said
mu sõnu enam sa ei kuula
mu lausetes on silbid vaid

oled vaid teel et kaotada mind
oled vaid teel et salata
kõike mis hoidis sind ja mind
selleks et otsast alata

see on see maailm talle me kuulume
ta omadeks saame ta lapsed me oleme
nimetuks prahiks ta kirjutuslaual
kirjaklambrites kustukummides
murtud knopkana sahtlipõhjades
alati hirmul paberikorvi ees

tões leinaja miks nutad sa
oh pühi pisarad
surm kindlalt võttis endaga
kui nutad
siis enda pärast nuta sa
(kas jõuad oodata)
veel täna oled see kes oled
kuid juba homme võid end kaotada

näed, seal läbi sügisvihma läheb keegi
kes veel ennast iseendaks peab
veel tunneb taskus üht vihmapiiska palgel teisteseas
kuid juba võõras tundmatu on valu mis on sees
kas nutad sina või nutab juba keegi sinu eest

kas kiviks süda sügisleheks hing
sel päeval kui ma (viimaks) kaotan end

ons raske armastada mind just sellisena nagu olen,
kes armastaks sind siis kui sind ei ole


4. JÄÄTISEKOHVIKU EES
Muusika: Mait Vaik
Tekst: Andres Rooväli, Mait Vaik

mändide all jäätisekohviku ees ma ootasin sind
veel poisina teadmata mis ootab meid ees
su eest oleksin võinud tol päeval ka surra
jäätisekohviku ees mida enam ei ole ja kuhu ei tulda

ma tahtnuksin öelda sulle kuid küsisin tahad sa jäätist
kui suvises kleidis sa tulid teadmata isegi miks
ja pargis lendasid tuvid peaaegu me vist ei rääkinud
ma mõtlesin suudelda sind ja jäätises suuga sa suudlesid mind

nüüd pargist on saanud linn ja tuledes särab ta vaim
kohviku kohal on pank ja pargis on ehitusplank
ja kohal kus suudlesin sind on aidsiennetuskeskus
naersid et armastan sind ja sellega lõppes me vestlus

armastuse eest kas surrakse vaid kord
keegi minu elu pole aga tahtnud

tere ei teha
head aega ei saa
astuda peale
ja korraga maha
ikka veel keegi
kurbade südames
veskina vurritab
väikeseid naelu
nii libe on kivi
on see mu käsi
kaupluse esisel
põlvitad maas
juustes on vihm
võibolla mu veri
küsi mult midagi
soovita kedagi
helista kuhugi
aita mind edasi
mööduvad sekundid(t)
palu tal minna
hoidmata teda
käekellas kinni

tundmustehetked
oma murdumise piiril
võivad ka tappa


5. MAHAVOK
Muusika: Allan Vainola, Kaupo Kaldmäe
Tekst: Mait Vaik, Kri

on reedene õhtu ja lõppenud päev
mõisahoones kus klubi kontsert on täna
lähed noppides lilli ja vasakus käes
on piletiraha mis nurusid emalt

on reedene õhtu ja lõppenud töö
mõned noored ja purjus on kogunend juba
näed tuttavaid nägusid käega siis lööd
sulle klubis esineb Mahavok täna

on reedene õhtu ja lõppenud töö
saalis kustuvad tuled ja algabki see
kelle muusikat kuulatud aastaid on juba
prožektorivalgus nad elavaks teeb

on reedene õhtu ja lõppenud töö
üks ainuke pilk üks ainuke sõna
võibolla sealt lavalt tema sind näeb
siin pimedas nurgas kus keegi ei sega

on reedene õhtu ja õhtust saab öö
Karl Madise naeratus lõpetab töö
ja kimbuke lilli see oligi vaid
mis konserti lõppedes endale jäid

armastus on kõikelubav
armastus teeb ilusaks


6. MAAPUNK
Muusika ja tekst: Mait Vaik

ära rahuldu mu hing kodukülaga
ära hoia kinni mind iseendaga
ära rahuldu mu hing metsatukaga
niidud ärge hoidke mind avarustega

bussipeatus on kui karje, minema kõik siit
kodukülal puudub silt ja linna näitab viit
minusarnaseid on tuhandeid ja tuhandeid on veel
kes on metsatukast siia, linnapoole teel

linn on võõras, linn on julm, astud pisarateta
keldrikohvikud on kõik, mida lubada siin saad
iga päev on miskit uut ja vahetub reklaam
üürikorteris on kord, et siin ei olda kurb

mets jäi vaikseks, mets jäi tasa, metsavahel polnud rada
olid kustutatud koleded, lümemütsides kõik korstnad
olid lautatud seal uksed, sealt kust mindi, kuhu tuldi
bussipeatuses ei olnud ootajate jalajälgi

ühel õhtul aga linnasäras udustub su pilk
kaunid kirjad, kaunid tuled, vesivärviks muutub pilt
kümme krooni taskus istud, tänavale maha
siia jääda sa või ja ära ka ei taha


7. ÜHT POISSI POLE ENAM
Muusika: Allan Vainola
Tekst: Marie Mürk

Indrek Raua (Intssu) mälestuseks

Me linn on tasa
Justkui kuulataks
Teist päeva sajab
On silmis udu

Õue keegi
Siin ei kipu
Vaid üks tüdruk
Läheb vanaemaga

Rand on tühi
Kurvad kiiged
Tühjalt tuules
Kõiguvad

Hüppetorn kui
Sünge tont
Vihmapiisad
Kardinaks on ees

Kinnilöödud
Kioskiluugid
Elu seisab
Uudised on vanad

Üht poissi pole enam
Muidu kõik on sama


8. ARMASTUSE VAJADUS
Muusika: Allan Vainola, Kaupo Kaldmäe
Tekst: Mait Vaik

üks ärklitoas veedetud sügiseöö
ja magamisvagunis võõraga vestlus
vajadus millegi järel mind lööb
koidikuks lahkub ta viivuke kestvus

hellita mind suudle mu silmi
kuulen kuis ütlen ma armastan sind
võibolla polegi olnud see ilmsi
vajadus ehk vaid puudutas mind


9. SÜDASUVISEL PÄEVAL (DISKO-3)
Muusika ja tekst: Mait Vaik

südasuvisel päeval kui päike on kütnud kuumaks mu punase sportauto istmed
ja ma kihutan muusikat kuulates sihitult mööda kiirteed
tahaksin teada kellele kätte maksta selle tühja ja mõttetu päeva eest - elu
eest üldse
elu eest mida ei viitsi tõsiselt võtta kuid mis ometi häirib ja ärritab
kuidagi meeli
et mõnikord sooviksin peksta rautatud saapaga kellegi näkku kes pole keegi

ja milleks peatuda märgates teeääres tütarlast - kollases kleidis - kes
tõstnud on käe
mu päike on niigi ere ja valus ja niigi on palav see päev
sest selge on see et vestlus mis areneb (kui ma ta võtnuks ka peale)
ei erine sellest mis tehtud ja räägitud aastaid on varem

ja naeruväärt loota on midagi enamat midagi kusagilt mindagi väljaspoole sind
ja päev millal ma suren on oodatud aga ta ei huvita mind


10. ARMASTUSE LUGU
Muusika: Allan Vainola
Tekst: Mait Vaik

ma tean su ärkamisi minekuid kust tuled
su kauneid lapsi armastatud meest
su vastasmajas kustutatud tuled
seal varjan mina ennast sinu eest

ja igal õhtul seisan ja sind vaatan
su varju kardinate vahelt luurates
ma pilguga sind tohin tööle saata
su samme õhtul oodates

on linna tühjus teinud meist me orjad
üksainus vaade purustaski kõik
mu silmist peegeldusid sinu puhtad silmad
kust peegeldus mu lootusetu pilk

armastus on kõikelubav
armastus teeb ilusaks
armastus ei vaja tuge
armastus saab elavaks


11. LINE DANCE PARTY
Muusika: Allan Vainola
Tekst: Helmut Laherand

1. Kõnnime ringis
kätest on kinni
võetud ja raadiost
tuttavaid takte lööb
on reede öö!
2. Lehvivad narmad
kannused haljad
õlad on paljad
teksa ja dress on see
neist täna vabaneme!

ref: Samm ette plaks ja puusanõks
kui inglite armee
koos siin liigume
valdab meid ekstaas
ja äkki silman teiste seas
sind mu õrn blondiin
jääb meelde tardunud poos
ah saaks vaid olla koos!

3. Tantsin su kannul
rütmikal sammul
korraks me pilgud
vist juba kohtuvad
Ja - jaa - jaa!
4. Minu poolt saadab
pina colada
baarman ja näitab:
"Härralt sombreeroga!"
Shal-lal-laa!
5. Tiiru teen õues
ja vaikselt põuest
julgustust rüüpan
meil juba tutvuda
nüüd on aeg!
6. Ukselt kuid vaatan
koju sind saadab
tuikudes kergelt
üks vanem ja tõmmu mees
vist kreeklane!

ref: Samm ette plaks ja puusanõks
kui inglite armee
koos kõik liigume
valdab meid ekstaas
ja äkki silman teiste seas
ma sind mu õrn blondiin
jääb kauaks meelde tardund poos
ah saaks vaid olla koos!


12. ÖÖ TULEB
Muusika: ALlan Vainola, Kaupo Kaldmäe
Tekst: Kristiina Ehin

Öö tuleb lõõtsutades, õõtsutades puusi
Maasikad on punased kui sepapajaraud
Eemal üle kahe kivikangru
Vanavanemate taluhaud

Korsten, vundament ja purunenud klaasid
Kiile kumisemas allikal
Siin nad armusid ja armastasid
Kuni juuksed olid hallikad

Öö läheneb lõõtsutades, õõtsutades puusi
Nagu kannaks teda igivanad igad
ja tema jälgedesse võrsub üha uusi
Kaski kellel on helevalged pihad


13. ALLVERELAEV
Muusika: Allan Vainola
Tekst: Mait Vaik

minu allverelaev on puudutand südant ja seisma siis jäi
sest kapten on surnud ja meeskond on joonud end täis
üksik madrus veel nutab - mida teha - ei tea
liiga palju on riistu, liiga väike on pea

oh tõuse periskoop, tõuse ja näita mu südant mis on ta sees
ons lootust, pääsemist, ehk ei olegi märgatud veel

ära nuta mu madrus, et seda mida teha ei tea
sest kusagil admiral ammu teid kadunuks peab
Rebastele ju meeldib kui neid kütitakse